Allikas: Vikipeedia

Viitamine on teadusteksti üks norme. Viitamise nõue kehtib ka Vikipeedia puhul, kus tuleb üldiselt kinnitada viitega informatsiooni, mis ei ole üldtuntud või iseenesestmõistetav.

[redigeeri] Vikipeedia viitamise reeglid

[redigeeri] Vikipeedias tuleb viidata

• Originaalsetele uurimistulemustele. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suitsetajad surevad nooremas eas kui mittesuitsetajad" või "naistel on rohkem seedehäireid kui meestel".

• Arvamustele. Näiteks "Artis Pabriksi arvates võib Vene kapitali liigne sissevool kujutada ohtu riigi julgeolekule"^[1].

1. ^ Artis Pabriks: "Vene raha sissevool ohustab julgeolekut" Postimees, 24. juuli 2007.

Sellise tulemuse saab nii: <ref>Artis Pabriks: [http://www.postimees.ee/240707/esileht/valisuudised/273807.php "Vene raha sissevool ohustab julgeolekut"] Postimees, 24. juuli 2007.</ref>

• Tsitaatidele. Näiteks:

Sellise tulemuse saab nii: {{Tsitaat2|''Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.''|[[Louis Leroy]]<br>''[[Le Charivari]]'', 25. aprill 1874}}

Eestikeelses Vikipeedias on ka mallid Tsitaat ja Tsitaat3.

[redigeeri] Vikipeedias ei viidata

Üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.

Näiteks ei vaja eraldi viidet väide, et "inimene on elusolend" (iseenesestmõistetav info), et "Maa tiirleb ümber Päikese" (üldtuntud) või et "Eesti Vabariik loodi 1918. aastal" (kooliteadmine).

[redigeeri] Viitamise tehnika

Viidete loomiseks saab kasutada järgmist viisi:

1. Pane <ref> ... </ref> artiklis sinna kohta, kuhu soovid viidet tekitada. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele (näiteks: Oskar Luts. Kevade, Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1943.).
2. Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud siis tuleb lisada artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" (või "Kasutatud kirjandus") ja sinna alla {{viited}} (varem <references/>). Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.

Võrguväljaannetele ja -lehekülgedele viitamisel saab lisaks viite "käsitsi" kirjutamisele kasutada ka malli Netiviide, mida saab kasutada kujul <ref> {{netiviide | URL = | Pealkiri = | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = }} </ref>.

Tsitaadid pannakse jutumärkidesse. Kui tsitaat on pikem (näiteks ~3 rida) või tahetakse seda rõhutada, on mõistlik see muust tekstist eraldada vastavat malli kasutades ({{tsitaat|tsitaadi tekst|allikas}}, kus "tsitaadi tekst" tuleb asendada tsiteeritava tekstiga ja "allikas" allika kirjeldusega, allika kirjelduses võib kasutada ka <ref>-tagi.)

[redigeeri] Korduvad viited

Korduvate viidete korral, ehk juhul, kui ühele allikale viidatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viisi:

1. Esimene viide: <ref name="Luts"> ... </ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada allika info. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime, vms.
2. Sama allikat uuesti kasutades <ref name="Luts" />.

Viited tekitatakse artikli lõppu kohale, kus on {{viited}} (või <references/>) .

[redigeeri] Viite elemendid

Viites peaksid olema järgmised elemendid:

• Autori(te) nimi (nimed)
• Artikli, raamatu või muu allika avaldamise aasta
• Artikli või raamatu pealkiri
• Perioodilise väljaande puhul selle pealkiri
• Raamatu puhul väljaandmiskoht ja kirjastus
• Paberväljaande korral lehekülje või lehekülgede numbrid, kust informatsioon pärineb
• online-väljaande korral märge, millisel aadressil ja millisel kuupäeval on informatsioon olnud kättesaadav.

Erilaadse materjali ((dokumentaal)filmid, arhiivimaterjalid vms) puhul on tihti vajalik esitada pisut muusugust informatsiooni.

[redigeeri] Viitamise stiil

Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus, tähtis on, et eelpoolmainitud informatsioon (elemendid) oleks olemas. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viite vormistust, mida võiks ka nende valdkondade artiklites järgida.

Tuleks jälgida, et kõik viited ühes artiklis oleks ühes stiilis (ühesuguse vormistusega)!