Allikas: Vikipeedia

Pressiülevaade Vikipeediast sisaldab linke artiklitele, kus on kirjutatud Vikipeedia (eestikeelne) ja/või Wikipedia (ingliskeelne versioon) teemadel või mainitud tekstis. Artiklid, mis kasutavad Vikipeediat ja Wikipediat allikana, on selles artiklis: Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas‎.

Sissekande formaat:
* [http://www.aadress.ee/ "Artikli pealkiri tavaliste kahekordsete jutumärkidega"] (''Trükise/publikatsiooni nimetus kaldkirjas, kui esileht/refereeritav lehekülg puudub,'' Väljaande riik/maa/Internet, PP[päev numbrites] KKKK [kuu sõnaga]) Info tsitaadi kohta.

[redigeeri] 2004

• "Wikipedia - tõeline kollektiivne aju" Eesti Ekspress, 19. juuli 2004
• "Abi vabast entsüklopeediast", Postimees, 31. juuli 2004

[redigeeri] 2005

• Sergo Selder, "Maailma suurim veebientsüklopeedia" Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2005
• "Wikipedia karmistab toimetamisreegleid" Postimees 06. august 2005
• Arved Mahtra, "Wikipedia raamatukaante vahele", SL Õhtuleht 21. november 2005
• "Nature võrdleb: Wikipedia vs. Encyclopedia Britannica", Minut, 19. detsember 2005

[redigeeri] 2006

• Gert D. Hankewitz, "WSJ: poliitikud vandaalitsevad Wikipedias", Äripäev, 2. veebruar 2006
• Arko Olesk, "Wikipedia võistleb tippteatmeteostega", Postimees, 22. aprill 2006
• Urmas Petti, "Irooniline teoloogia", Sirp, 5. mai 2006. Tsitaat: ...kui Toomas Pauli nimi lüüa Google’i otsingumootorisse, saab esimeseks vasteks eestikeelse Vikipeedia lehekülje, kust leiame põgusa eluloolise ülevaate, korraliku bibliograafia ning lingid ajakirjanduses ilmunud esseedele ja et kaks kolmandikku äsjases kogumikus ilmunud lugudest on ka elektrooniliselt kättesaadavad. Näiteks "Sirbi raamatu" sarjas üllitatud teistest autoreist on võrreldav Interneti-lehekülg sealsamas Vikipeedias veel üksnes teise paljulugeja ja paljukirjutaja Mati Undi kohta, aga ilma linkideta, millest on kahju.
• Ando Urbas, "Vabatahtlikud jätavad firmad tööta, Praktiline Arvutikasutaja, mai 2006
• Kerttu Rannamäe, "Vikipeedial varsti 19 000 artiklit", Eesti Päevaleht, 16. juuni 2006
• "Wikipedia asutaja toob turule konkurendi", Äripäev 17. oktoober 2006

[redigeeri] 2007

• Mati Soomre, "Tuna ja täna", Maaleht, 11. jaanuar 2007 (alapeatükk 15. I)
• Mariliis Pinn, "YouTube ja Wikipedia on ühed maailma mõjukamad brändid", Äripäev, 26. jaanuar 2007
• "Tasu Wikipedia artikli muutmise eest", SL Õhtuleht, 29. jaanuar 2007
• "2006. aasta üllatajad Youtube ja Wikipedia", Eesti Ekspress, 30. jaanuar 2007
• Kaido Kikkas, "Wiki-Wiki!", Eesti Ekspress, 7. veebruar 2007
• "Wikipedia is running out of cash" TechAmok, 12. veebruar 2007
• Annika Matson, "The Inquirer: Wikipedia on pankroti äärel", Äripäev, 13. veebruar 2007
• Riina Kallas, "Wikipedia seisab pankroti äärel", Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2007
• Mariliis Pinn, "USA senaator keelustaks koolides Wikipedia", Äripäev, 21. veebruar 2007
• "Wikipedial on kristlik konkurent" Postimees 4. märts 2007
• "Wikipedia skandaal: Libaprofessor tegi 20 000 parandust", Eesti Päevaleht, 7. märts 2007
• Arved Mahtra, "Wikipedia hakkab autorite tausta rohkem kontrollima", SL Õhtuleht, 19. märts 2007
• Karin Ruul, "Wiki" E-õppe Uudiskiri, 23. märts 2007
• Siim Sepp, "Vikipeedia kaasasutaja soovib uuesti alustada", Äripäev, 26. märts 2007
• Hans Põldoja, "Creative Commons: jagatud tarkus", Õpetajate Leht, 15. aprill 2007
• Siim Sepp, "Vikipeedia kolis plaadile", Äripäev, 26. aprill 2007
• "Wikipedia CD-plaadil!" IT uudised, 27. aprill 2007
• Tuuli Aug, "Wikipedia looja tahab oma otsingumootoriga Google´i seljatada" Eesti Päevaleht, 31. mai 2007
• Ave Maria Mõistlik, "Eestikeelses Vikipeedias juba üle 36 000 artikli", Saarte Suvenädal, 29. juuni 2007
• "Langi nõunik toimetas ministri kohta käivat artiklit Wikipedias", Postimees, 25. juuli 2007
• tehnokratt vikipeediast ja reeglitest, 28. juuli 2007, Peeter Marvet, Henrik Roonemaa, Kairi Õun ja Alexia Death Vikipeediast en:Rein Lang artikli näite najal
• Steve Fuller, "Meie virtuaalne keskaeg", Eesti Päevaleht Online, 9. august 2007.
• Mari Kamps, "CIA ja Vatikan on korrigeerinud Wikipedia artikleid" Postimees, 16. august 2007
• Argo Ideon, "Savisaar langes interneti­vandaalide ohvriks" Eesti Ekspress, 21. august 2007.
• Siiri Erala, "Uus programm teavitab ebausaldusväärsest infost Wikipedias" Postimees, 10. september 2007.
• "Wikipedia rajaja: õpilased peaksid Wikipediat kasutama", Postimees, 9. detsember 2007
• Aktuaalne Kaamera, ülevaade Vikipeedia seminarist, ETV, 15. detsember 2007 Uudistesaated: 15.12.2007 - Aktuaalne kaamera kell 21:00
• "Google ja Wikipedia asuvad gigantide võitlusesse", Postimees, 16. detsember 2007
• "Suurerinnaliste nimekiri pandi netti", Delfi, 18. detsember 2007
• Anne Oja, "Investeerimiseks tasub osta nahkköites raamatuid", Äripäev, 19. detsember. Tsitaat: "Wikipedia on tore, kuid sinna saab igaüks kirjutada. Usaldusväärsuse tagamiseks peaks mingi kontroll siiski olema."

[redigeeri] 2008

• "Moskva tudeng sõdib Ansipiga Wikipedias", Eesti Ekspress, 3. jaanuar 2008
• "Valitsus eitab Wikipedias Ansipi andmete parandamist", EPL Online, 3. jaanuar
• Mari Rebane, "Wikipedia avab oma otsingumootori", Eesti Päevaleht, 7. jaanuar
• Silja Lättemäe, "Kaks rahvusentsüklopeediat – vajadus või priiskamine?", Maaleht, 10. jaanuar (Wikipedia ja Vikipeedia on kõne all artikli alajaotuses "Kui toetaks hoopis Internetti", tsitaat: "Eesti võiks ju edaspidi panustada hoopis riiklikult toetatavasse Vikipeedia-laadsesse väljaandesse!" pakub välja Raul Kilgas.)
• Michael Santo Vikipeedia sai 7-aastaseks Realtechnews 15. jaanuar (inglise keeles).
• Liisa Past. "Ood raamatukogule", Eesti Päevaleht, 22. jaanuar.
• "Wikipediasse lisanduvad videod", Eesti Päevaleht, 24. jaanuar
• Roy Strider, "Ikestatud Tiibetis hääbub lootus", Postimees, 26. jaanuar. Tsitaat: Ka internet on siin tsenseeritud, hiljuti Pentagoni arvutitesse sissemurdmisega kuulsust lõiganud hiiglaslik küberluure osakond tegeleb muuhulgas netipolitsei ametiga, blokeeritud on minu kogemuse põhjal kõik blogid, enamik virtuaalseid teatmeteoseid (Wikipedia jpt), paljud ajalehed jmt.
• Kas MediaWiki sobiks seaduste väljatöötamiseks? Internetiportaal "Delfi", 29. jaanuar
• Gunnar Press, "Miljardiline hiidlaev pöördub aeglaselt", SL Õhtuleht, 1. veebruar 2008. Tsitaat: Hiina netis pole Vikipeediat ega sõimuportaale. /.../ Arvutitundjad saavad vajalikud Vikipeedia-asjad ammu kätte.
• "Moslemid üritavad Wikipediat tsenseerida", Minut.ee, 8. veebruar 2008
• Kaur Kender, "... siis saame suureks vaimult!", Pere ja Kodu, veebruar 2008, lk 90.
• Siiri Erala, "Muhamedi pildid jäävad Wikipediasse", Sirp 18. veebruar 2008
• Sirje Kingsepp, Eesti viki adminnide salajane suguelu, vasak.blogspot.com, 28. veebruar 2008
• Arved Mahtra, "Arvuti sellele, kel suurus (loe: väiksus) loeb", SLÕhtuleht, 20. märts 2008. Tsitaat: Interneti-osas on ka otseviited Google’i veebipõhisele töökeskkonnale Docs, entsüklopeediale Wikipedia ja Skype’ile.
• Igor Kotjuh, "Esseem – vormilt luule, sisult essee", Sirp 28. märts 2008. Tsitaat: Venekeelses Wikipedias on küll tõdetud, et „väikeproosa” (малая проза) vorm on suhteline, kuna pole võimalik määrata selle pikkust, kuid tuletatakse meelde, et see võimaldab põhimõttelist jaotust kaheks allosaks: „short short story” (сверхкраткий рассказ) ja „prose poem” (стихотворение в прозе).
• SLÕL Online, "Wikipedias on kokku 10 miljonit artiklit", SL Õhtuleht 31. märts 2008
• Eda Post, "Saksa Wikipedia enimnõutud palad trükitakse raamatuna", Eesti Päevaleht 28. aprill 2008
• Marju Himma: "Kas raamatukogude aeg on läbi?", Postimees, 10. mai 2008. Tsitaat: "Semiootikaprofessor Peeter Toropi sõnul tekitab Wikipedia puhul enim probleeme just allikakriitilisus. Sügavate entsüklopeediateadmisteni kaevumiseks nägi Torop ainuvõimalust vaid raamatukogus. «Raamatukogus on alati elav inimene,» tõi ta välja eelise, mida internetientsüklopeedia pakkuda ei suuda. Toropi arvates tuleb inimest juba varakult harjutada riiulitega ja raamatutest ümbritsetusega, et inimesed hindaksid turvalisust, mida raamat pakub. Teisalt leiti, et Wikipedia vabaentsüklopeedia tõeväärtuse suurendamiseks on lahendus hakata seda ise kujundama, millega semiootikud ka juba algust on teinud."
• "Eesti Vikipeedia artiklite arv ületas 50 000 piiri", Tarbija24.ee, 4. juuni 2008
• "Eesti Vikipeedia artiklite maht ületas 50 000 piiri", Delfi.ee, 4. juuni 2008 12:48
• "Vikipeedia ületas 50 000 artikli piiri", EPL, 5. juuni 2008
• Kalevi Kull, "Roheline entsüklopeedia", Roheline Värav, 13. juuni 2008. Tsitaat: "Tsentraliseeritud ühiskonnas piisab, kui valitseja teab. Roheline ühiskond on aga võimaik vaid siis, kui kõik teavad, kui kõigil on vaba ligipääs võimalikult kogu teadmisvarule."
• "Google tegi oma Vikipeedia", EPL 25. juuli 2008
• "Esimene Eesti vikipedist Wikimanial", Postimehe avalik uudisvoog, 28. juuli 2008 kell 14:01
• "Esimene eesti vikipedist Wikimanial", Koolielu.ee, 28. juuli 2008
• "Hiinast sai maailma suurim internetiriik", Delfi, 28. juuli 2008 kell 15:12. Tsitaat: Näiteks pikalt tõkestatud Wikipedia on tänaseks peaaegu täiel määral kättesaadav.
• Intervjuu Vikipeedia teemal Raadio 2-s 29. juulil 2008 kell 14:15-14:30, intervjueerija Reimo Sildvee, intervjueeritav Ave Maria Mõistlik (tuleb vajutada "ava playeris", link töötab umbes kuu).
• Janne Nurmik, "Saarlanna osales netientsüklopeedia koostajate kokkutulekul", Meie Maa, 30. juuli 2008
• "Eestikeelne Vikipeedia sai uue esilehe", Delfi, 1. september kell 22:30
• "Eestikeelse Vikipeedia kogukonnal on kooli alguse puhul hea meel teatada uue esilehe valmimisest", PMO Avalik Uudisvoog, 2. september 2008 kell 06:42
• "Eestikeelsel Vikipeedial valmis uus esileht", Tarbija24 2. september 2008 08:14
• Wikipediast ravimite kohta täit infot ei saa, tarbija24.ee, 26. november 2008
• Siim Sepp, "Kuidas Wikipedia endale nime sai", Äripäev, 4. detsember 2008
• "Eestikeelse Vikipeedia kogukond otsustas esitada vabatahtlike tunnustamisele oma kandidaadina Andres Luure, kes on oma pikaajalise tegevusega andnud äärmiselt olulise panuse eestikeelse Vikipeedia arengusse", Postimehe avalik uudisvoog, 5. detsember kell 9:32

[redigeeri] 2009

• Wikipedia sai annetajatelt kuus miljonit dollarit Tarbija 24, 3. jaanuar 2009