Tallinna Ülikool

Allikas: Vikipeedia

reklama1

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Tallinna Ülikool


Asutatud:	1952
Tüüp:	Avalik-õiguslik
Rahaline eelarve:	337,1 miljonit Eesti krooni^[1]
Rektor:	Rein Raud
Akadeemilist personali:	487
Töötajaid:	1050 ^[2]
Üliõpilasi kokku:	7815 (31.12.2007)
Bakalaureuseõppes:	5482 ^[3]
Magistriõppes:	2104
Doktoriõppes:	229
Asukoht:	Tallinn, Eesti
Ülikoolilinnak:	Tallinn, Karu 17 ja Pärnu mnt 59 (kokku 795 kohta seisuga oktoober 2008)
Endine nimi:	Tallinna Õpetajate Seminar, E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut
Ühendus:	EUA
Kodulehekülg:	www.tlu.ee

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ; 2005. aastani Tallinna Pedagoogikaülikool, lühend TPÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.

Ülikooli rektor oli alates 2001. aastast Mati Heidmets. Tema ametiaeg lõppes 14. mail 2006. 13. veebruaril 2006 valiti uueks rektoriks Rein Raud.

Aastal 2005 sai ülikool Tallinna Ülikooli nime. 15. mail 2005 ühines Tallina Ülikooliga Eesti Humanitaarinstituut. 29. juulil 2005 allkirjastati ühinemisleping Ajaloo Instituudiga. Teoksil on ka Audentese Ülikooli meediateaduskonna ületulek Tallinna Ülikooli.

Uus-Sadama tänavas seniste Narva maantee õppehoonete kõrval valmis veebruaris 2006 uus õppehoone.

2005. aastal võeti ülikooli vastu umbes 2400 üliõpilast.

2008. aasta seisuga on ülikoolil 17 instituuti ja 4 kolledžit.

[redigeeri] Ajalugu

Ülikooli eelkäija Tallinna Õpetajate Seminari pidulik avaaktus peeti 15. septembril 1919. aastal. Seminaris töötasid oma aja silmapaistvamad koolimehed, keda tunti kogu Eestis. 1928. aastal muutis õppeasutus struktuuri ja sai nimeks Tallinna Pedagoogium. Õppetöö kestis kaks aastat ja vastu hakati võtma gümnaasiumide, kesktehnikakoolide ja kunstitööstuskooli lõpetanuid. Pedagoogiumi õppeprotsessi reorganiseerimisel jälgiti mõnevõrra kõrgkooli eeskujusid. Ümberkorralduste tulemusena avati meeskäsitöö, laulmise ja muusika, järgmisel aastal naiskäsitöö, aianduse ja vene õppekeelega algkooliõpetaja eriala.

1937. aastal tunnistati pedagoogiumi süsteem ebaotstarbekaks ning tegevust alustas uuesti Tallinna Õpetajate Seminar.

1940. aastal kolis seminar Vene tänavalt Narva maanteele, vastvalminud Riikliku Inglise Kolledži majja (nüüd TPÜ peahoone). Seitse aastat hiljem reorganiseeriti õppeasutus kuueaastase õppeajaga Tallinna Õpetajate Instituudiks. Neljal esimesel kursusel oli üldhariduslik iseloom, 5. ja 6. kursusel valmistuti üliõpilastena õpetajatööks. Avati eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse, inglise keele, ajaloo, füüsika-matemaatika ja loodusteaduste-geograafia eriala. Täiendavalt võis õppida ka muusikat ja laulmist, joonistamist ja joonestamist ning kehalist kasvatust. Lõpetaja sai 5.–7. klassi õpetaja kutse.

1952. aastal muudeti Tallinna Õpetajate Instituut kõrgkooliks õppeajaga 4 aastat statsionaarses õppes ja 5 aastat kaugõppes. 1955. aastal nimetati ümber "Eduard Vilde nimeliseks Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks". 1952 kuni 1960 oli rektoriks K. Prinkman. 1960 kuni 1968 oli rektor Arnold Koop, 1968-1973 J.Jakobson, 1973-? K. Koger.

Aegamööda õppeasutuse profiil laienes. 1965. aastal alustas tööd kultuurharidustöö osakond, Tartu Ülikoolist toodi üle raamatukogunduse ja bibliograafia eriala, kaks aastat hiljem avati koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala. Kõrvuti õppetöö korraldamisega kujunes instituudi üheks põhiülesandeks erialase teadustöö arendamine ning oma erialadele järelkasvu koolitamine.

1983. aastal lõpetati keeleteaduskonna uue õppehoone ja üliõpilaste ühiselamu ehitamine. Samal aastal hakkas ilmuma ajaleht.

1992. aastast kannab õppeasutus Tallinna Pedagoogikaülikooli nime. Sama aasta aprillis promoveeriti esimesed audoktorid. 1995. aasta algusest määratles Eesti Vabariigi Ülikooliseadus TPÜ ühena kuuest Eesti avalik-õiguslikust ülikoolist. 1997. aastal ühinesid Tallinna Pedagoogikaülikooliga endised Teaduste Akadeemia instituudid Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut ja Ökoloogia Instituut.

Viimaseid aastaid iseloomustab ulatuslik õppetöö reform: mindi üle ainesüsteemidele, avati magistri- ja doktoriõpe.