Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib Tallinna linnast, muude tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus); ansambli kohta vaata artiklit Reval.

Tallinn
täisvapp väike vapp Tallinna vapp
Tallinna logo
Tallinna lipp
Pindala: 159 km²
Elanikke: 404 005 (1.1.2009)
koordinaadid: 59°26′ N 24°45′ E

Tallinn on linn Eesti põhjarannikul, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus.

Tallinna Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 59º26'14" N, 24º44'43" E.

2006. aasta 1. juuli seisuga oli Tallinnas 400 445 registreeritud elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

[redigeeri] Tallinna juhtimine ja haldusorganid

 Pikemalt artiklis Tallinna linnapea

 Pikemalt artiklis Tallinna Linnavalitsus

 Pikemalt artiklis Tallinna Linnavolikogu

Tallinna raad - Tallinna rae liikmete loend - Tallinna linnavolinike loend (1921)

26. märtsist 1877. hakkas Tallinnas kehtima senise Balti erikorra asemel üldine Venemaa Keisririigi linnakorraldus, mille alusel linnavalitsus haldusorganiteks said neljaks aastaks valitav Linnakogu ja nende poolt valitav 4 linnanõunikust koosnev linnavalitsus. Volikogu valis ka linnapea.

[redigeeri] Tallinna linnaosad ja asumid

Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks:

• Haabersti
• Kesklinn
• Kristiine
• Lasnamäe
• Mustamäe
• Nõmme
• Pirita
• Põhja-Tallinn

Tallinna vanalinn koosneb läänepoolsest paesel kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb mööda bastione ja kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi.

Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri Põhja-Eesti paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna suurim park Kadriorg. Paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga.

[redigeeri] Kliima

[redigeeri] Rahvastik

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal 179 000. Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. aastast.

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

Nõukogude okupatsiooniperioodil 1944–1991 toimunud venestamispoliitika käigus asustati Tallinnasse uusrajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt Venemaalt pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2007 Tallinna elanikest 54,9% eestlased, 36,5% venelased, 3,6% ukrainlased ja 5,0% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2008 Tallinna elanikest 52,3% eestlased, 38,5% venelased, 3,9% ukrainlased ja 5,3% teistest rahvustest.

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ning Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

[redigeeri] Ajalugu

Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154 joonistas araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis tähendab sõna sõnalt Taani (danise) linna või linnust (lin) ning millega samatüveline on ka eesti keelne nimetus Tallinn (Taani linn, Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Hilisem (alam-) saksa keelne Reval tuleneb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud maarahvas võttis kaasa vallutuseelse nime Kesoniemi.

Tallinna vanalinn

Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000–8000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 1219–1227 ning 1238–1346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 1346–1347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347–1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile.

Tallinn 1630. aastal

1561–1710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale.

Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme.

 Pikemalt artiklis Tallinna ajaloolised asumid

• Kompasna, (Vene turust ehk praeguse Viru väljakult, idas Politseiaiani, lõunas Kivisilla linnaosani ning põhjas Narva maanteeni)[1]
• Kivisilla

Aastatel 1960–1994 kuulus Tallinna koosseisu Saue ja aastatel 1963–1991 Maardu linn.

[redigeeri] Tallinna arhitektuurimälestised

Tallinn

Tallinna punased katused

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27).

Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning praktiliselt tetrvikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid - sh suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik - mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam või vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajandiutel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised (lillepood Väike-Karja tänavas ning endine Raeköök Dunkri tänavas).

[redigeeri] Transport

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Seal asub Tallinna lennujaam ja Tallinna reisisadam. Tallinnast saavad alguse Tallinn–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Tallinn–Pärnu–Ikla maantee.

Ãœhistranspordiliinidest toimivad Tallinnas bussi-, trolli-, trammi- ja marsruuttaksoliinid.

[redigeeri] Vaata ka

• Tallinna bastionid
• Tallinna kõrghooned
• Tallinna Hipodroom
• Tallinna linnamüür
• Tallinna Loomaaed
• Tallinna piiskopkond
• Tallinna ringtee
• Tallinna sadamad
• Tallinna teenetemärk
• Tallinna tänavate loend
• Tallinna ühistranspordiliinid

[redigeeri] Kirjandus

• "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:

Tallinn

Vikisõnaraamatu artikkel:

Tallinn

• Tallinna linna koduleht
• Tallinna kaart
• Tallinna ajaloolised saksakeelsed tänavanimed (Carsten Wilms)
• Tallinn maailma juhtivate ajalooliste linnade pingereas, EPL, 29. november 2008

Harju maakonna omavalitsused
Aegviidu alevvald - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila linn - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Loksa linn - Maardu linn - Nissi vald - Padise vald - Paldiski linn - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue linn - Saue vald - Tallinna linn - Vasalemma vald - Viimsi vald