Taju
Allikas: Vikipeedia
reklama1Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Taju formeerumine toimub aistingutes sisalduva elementaarinformatsiooni alusel aju vastavates keskustes ja on tegelikkuse meelelise peegeldamise või meelelise tunnetamise üks etappe aistingu ja kujutluse kõrval. Kuivõrd oluline on tajukeskute osa taju kujunemisel, näitab kasvõi see, et osa tajuelamusi formeeritakse ilma otsese aistingu olemasoluta, vaid eelneva kogemuse ja tagasiside alusel. Näiteks ruumitaju - kuigi silma võrkkestale langev kujutis on kahemõõtmeline, moodustatakse eelneva kogemuse põhjal kolmemõõtmeline tajuelamus.
Kuigi 19. sajandist pärineva traditsiooni järgi tehakse teravat vahet aistingu ja taju vahel, on uuringud näidanud, et alati ei ole see otstarbekas. Viidatakse "taibukatele" mehhanismidele, mis ilma vaheastmeteta suudavad registreerida keerukaid ja samal ajal mõttekaid keskkonna omadusi. Kuid see seisukoht ei ole veel tänaseks kindlapiiriliselt välja kujunenud.
Käibekeeles mõistetakse tajumise all sageli meelelise tunnetuse protsessi tervikuna ja üsna tüüpiliselt liitub käibekeeles tajumise mõistele ka mõtlemist sisaldav nüanss. Näiteks - "ma tajun, et midagi on muutumas".
Eristatakse järgmiseid tajusid:
Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada:
Tajul eristatakse mitmeid omadusi:
- Antropomorfism
- Apertseptiivsus
- Konstantsus
- Liikuvuse eelistamine liikumatusele
- Mõtestatus
- Taju kulgemine üldiselt üksikule
- Tuntuse eelistamine tundmatule
- Valivus
- Ökonoomsus
Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks.