Otsingu tulemused
Allikas: Vikipeedia
reklama1Päring "Taevakeha"
Lisainfot Vikipeediast otsimise kohta vaata leheküljelt Vikipeedia:Otsimine.
Showing below results 1 - 20 of 99
Näita (eelmised 20) (järgmised 20) (20 | 50 | 100 | 250 | 500).
- Taevakeha '''Taevakeha''' on [[kosmos|kosmoses]] asuv [[astronoomia]] poolt uuritav keha, näitek ... *[[Taevakehade loend]]2 KB (175 words) - 13. november 2008, kell 18:59
- Planeedi definitsioon ... nitsiooni järele ei olnud, sest oli teada ainult 9 planeediks nimetatud [[taevakeha]], mis kõik kuuluvad Päikesesüsteemi. ... e|puhastanud oma ümbruse]]" (''cleared its neighbourhood'') väiksematest taevakehadest.29 KB (4029 words) - 25. oktoober 2008, kell 22:12
- Impaktstruktuur ... oloogiline struktuur]], mis tekkis kahe [[taevakeha]] kokkupõrkel suurema taevakeha pinnale. Väiksemat taevakeha, mis põhjustas impaktstruktuuri tekke, nimetatakse [[impaktor]]iks.4 KB (525 words) - 24. veebruar 2007, kell 10:52
- Pluuto {{See artikkel| on taevakehast astronoomia seisukohast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Pluu ... ... ''' on [[1930]]. aastal avastatud kolme [[planeedi kaaslane|kaaslasega]] [[taevakeha]] [[Päikesesüsteem]]is.11 KB (1400 words) - 5. jaanuar 2009, kell 16:13
- Taevasfäär ... aadius]] on määramata. Taevasfäärile [[projektsioon|projitseeruvad]] [[taevakeha]]d, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. ... ), [[Maa keskpunkti]] ('''geotsentriline taevasfäär''') või mõne muu [[taevakeha]] (eriti mõne [[planeet|planeedi]] ('''planetotsentriline taevasfäär'' ...3 KB (332 words) - 7. september 2008, kell 20:07
- Raskuskiirendus ... [kiirendus]], millega [[vaba langemine|vabalt langev]] [[keha]] kiireneb [[taevakeha]] (planeedi, tähe) poolt tekitatava [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul. ... e raskuskiirenduse mõiste ühtib [[gravitatsioonivälja tugevus]]ega. Kui taevakeha on ligilähedaselt sfääriline massiga ''M'', siis tema gravitatsioonivä ...4 KB (502 words) - 18. november 2008, kell 19:11
- Planeet '''Planeet''' on suure [[mass]]iga [[taevakeha]], mis [[tiirlemine|tiirleb]] ümber [[täht_(astronoomia)|tähe]] ega too ... ... august]]ist [[2006]] nimetatakse [[Päikesesüsteem]]i '''planeediks''' [[taevakeha]], mis11 KB (1455 words) - 30. detsember 2008, kell 14:14
- Looded ... ''' on [[taevakeha]] kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha [[gravitatsioon]]iline külgetõmme. ... selt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike.3 KB (439 words) - 22. november 2008, kell 18:55
- Giuseppe Piazzi ... [[1801]] avastas Piazzi üht tähekataloogis märgitud tähte otsides uue taevakeha. Algul arvas ta, et see on [[täht (astronoomia)|täht]], kuid ta osutus [ ... Kokku mõõtis ta taevakeha asendit 1. jaanuarist kuni 11. veebruarini 24 ööl, kuid täpseid vaatlus ...19 KB (2682 words) - 30. oktoober 2008, kell 14:55
- Raskusjõud '''Raskusjõud''' on [[Maa (planeet)|Maa]] (või mõne muu suure [[taevakeha]]) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale [[keha]]le avaldata ... <math>\vec F=m\vec g</math>. Nii Maa kui ka muude suurte taevakehade puhul võib nende [[mass]]i jaotus lugeda ligilähedaselt [[tsentraalsü ...1 KB (166 words) - 5. november 2007, kell 05:53
- Must auk ... ]] tekitab oma [[gravitatsioon]]i mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha [[paokiirus]] hakkab lähenema [[valguse kiirus]]ele. Kuigi [[neutron]]- j ... [[Category:Taevakehad]]7 KB (929 words) - 8. detsember 2008, kell 15:53
- Johann Daniel Titius ... ike]]sest 2,8 [[astronoomiline ühik|astronoomilise ühiku]] kaugusel on [[taevakeha]]. ... rnase taevakehaga. Hiljem leiti [[1 Ceres|Ceres]], mis tunnistati otsitud taevakehaks.2 KB (240 words) - 30. august 2008, kell 03:26
- Io (Jupiter) ... tiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri [[Gravitatsioon|gravitatsioonivälja]] genereeritud [[looded]], m ...3 KB (352 words) - 31. detsember 2008, kell 01:11
- 2003 SQ222 ... ri kauguselt. See on Maast seni teadaolevalt kõige lähemalt möödunud [[taevakeha]]. Ekspertide sõnul oli taevakeha liiga väike, et Maale tõsist ohtu kujutada.890 B (121 words) - 26. august 2005, kell 22:31
- Seniit [[Pilt:Poli celesti.svg|thumb|300px|O - vaatleja, Z - taevakeha seniidis]] '''Seniit''' on [[Päike]]se või muu [[taevakeha]] asend maapinna suhtes [[täisnurk|täisnurga]] all. Sel juhul ei teki ma ...1 KB (187 words) - 29. november 2008, kell 11:17
- 136199 Eris Et tegemist on Pluutost suurema taevakehaga ning võrreldava suurusega taevakehi võidakse Päikesesüsteemis veelgi ... Eris on väga hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud [[metaan]]iga. [[Albeedo]] ...6 KB (616 words) - 1. jaanuar 2009, kell 23:47
- Vulkaan ... es olekus [[vulkaaniline materjal]] [[Maa (planeet)|Maa]] või mõne muu [[taevakeha]] pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka [[pinnavorm]]i, mis on tekkinu ...36 KB (4821 words) - 3. jaanuar 2009, kell 13:20
- Kaksikplaneet ... i kahe taevakeha vahelises ruumis. Esimesel juhul võib öelda, et üks taevakeha pöörleb ümber teise, teisel juhul aga pöörlevad mõlemad ümber nende ... ... atsiooniline haare on Maa omast suurem. Valdava enamiku kaaslasteks peetud taevakehade, sealhulgas Charoni puhul, on vastupidi. Selle kriteeriumi järgi mood ...5 KB (706 words) - 30. detsember 2008, kell 14:23
- Maa *'''[[Maa (pind)|Maa]]''' on planeedi Maa või ka mõne teise [[taevakeha]] [[maismaa]] [[pind]].2 KB (192 words) - 31. juuli 2008, kell 11:49
- Geoloog ... aa]] uurimisega. Et Maa on meile käegakatsutav ja väga mitmeti uuritav [[taevakeha]], on ka geoloogidel väga palju erinevaid kitsamaid uurimisobjekte. Erine ...3 KB (443 words) - 1. aprill 2008, kell 22:38
Näita (eelmised 20) (järgmised 20) (20 | 50 | 100 | 250 | 500).