Allikas: Vikipeedia

Selles artiklis räägitakse lauseliikmest; hulgateooria tehte kohta vaata artiklit Täiend (matemaatika)

Lauseliige täiend ehk atribuut on nimisõna laiend ehk nimisõnafraasi laiendliige, mis väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust, nt

magus moos, meie maja, maalt minek.

Kõik täiendid vastavad küsimusele missugune? ja kuuluvad lauses ainult nimisõna juurde.

[redigeeri] Eesti keel

[redigeeri] Täiendi põhiliigid

• omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö.

• omadussõnaline täiend paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on
  • omadussõna: suur koer, halb ilm,
  • omadussõnaga ühtmoodi käituv muu sõnaliigi sõna, nt
    • omadussõnaline asesõna: see inimene, kõik poisid,
    • järgarvsõna: seitsmes koht,
    • kesksõna- või mata-lühend: kõigi poolt vihatud ülemus, vulisev oja, möödunud aastad.

• määruse vormis täiend on määruse tähendusega; see täiend ei ole omadussõnaline ega nimisõna omastava kujuline: sõnum vennalt, kaust dokumentidega, neiuks sirgumine, kiivalt varjamine. Määruse vormis täiendid on üldjuhul järeltäiendid, kuid see ei ole eesti keelele kuigi omane ja võib muuta lause kohmakaks. Kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavalise täiendi kujul, siis peaks kasutama viimast: nimekiri õpilastest - õpilaste nimekiri, jäätis rosinatega - rosinajäätis, sooduspakkumine autorehvidele - autorehvide sooduspakkumine.

[redigeeri] Täiendi ühildumine

• Omastavaline täiend oma põhjaga ei ühildu, vaid säilitab esialgse kuju: Mari nukule, luuletuse lugemisel, ema raamatust. Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend.

• Omadussõnaline täiend ühildub enamasti oma põhjaga arvus ja käändes: suurele koerale, ilusa inimese, rumalatel poistel, vulisevas ojas. Sellel reeglil on mõned erandid:
  • rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani
  • üldse ei ühildu
    • käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts;
    • asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne
    • mineviku kesksõnad: pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju.

[redigeeri] Vaata ka

• Rindühend
• Lisand