Allikas: Vikipeedia

Romantism muusikas on umbes 1820–1880 valitsenud suund.

[redigeeri] Klassitsismi üleminek romantismi

Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu eelmiste suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.

19. sajandil kasutati enamasti samu väljendusvahendeid, vorme ja esituskoosseise, mis olid käibel viini klassikute ajal. Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 18. sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. saj. esimesse veerandisse.

[redigeeri] Romantismi peamised tunnusjooned

• väljendusrikas meloodia
• värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele
• klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt
• kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid)

Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.

[redigeeri] Muusikainstrumentide areng

• ventiilid vaskpillidel
• Böhmi klappidesüsteem puupillidel
• sõrmlaua ja poogna pikenemine keelpillidel

1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolfe Sax 1846. aastal.

[redigeeri] Romantilisi heliloojaid

[redigeeri] Saksa romantikud

• Ludwig van Beethoveni looming alates 3. sümfooniast ("Eroika")
• Carl Maria von Weber (1786-1826) - romantismi teerajaja ja saksa rahvusliku ooperi looja.
• Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele. Tänu temale kujunes saksa Lied (laul) iseseisvaks muusikavormiks (soololaul).
• Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid
• Richard Wagner (1813-1883) - muusikaline draama, mis põhines saksa müütide ja legendide esitamisel romantilises laadis. Esiplaanile tõusis orkester

[redigeeri] Itaalia romantikud

• Giuseppe Verdi (1813-1901)
• Gioacchino Rossini (1792-1868)
• Niccolò Paganini (1782-1840)

[redigeeri] Prantsuse romantikud

• Hector Berlioz (1803-1869)
• Georges Bizet (1838-1875)
• Charles Gounod (1818-1893)

[redigeeri] Rahvusliku-romantilise suuna esindajad

• Frédéric Chopin (1810-1849)
• Ferenc Liszt (1811-1886)
• Edvard Grieg (1865-1957)
• Jean Sibelius (1865-1957)
• Pjotr TÅ¡aikovski (1840-1893)

Ballett taaselustus Prantsusmaal 1830-ndail aastail koos romantismiga.