Absolutism on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu vĂ”im. Tavaliselt kasutatakse mĂ”istet monarhide puhul ning seetĂ”ttu kĂ€sitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sĂŒnonĂŒĂŒmina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat vĂ”imu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks vĂ”i totalitaarseks (autokraatiaks). TĂ”eliselt absoluutset vĂ”imu pole aga omanud ĂŒkski valitseja ning tĂ”enĂ€oliselt on see reaalsuses ka vĂ”imatu.

Absolutismi olemus ja selle periodiseering

Absolutismi mÔiste ja selle tekkimise pÔhjused

SÔna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sÔnast absolutus', mis tÀhendab 'piiramatut, tÀielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tÀhenda ainult hirmuvalitsust), mistÔttu nÀiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks.

Aili Aarelaid-Tart – Jane Addams – Airi-Alina Allaste – Zygmunt Bauman – Pierre Bourdieu – Manuel Castells – Richard Louis Dugdale – Émile Durkheim – Mart Einasto – GĂžsta Esping-Andersen – Aare Kasemets – Marju Lauristin – Michael Mann – Karl Marx – Elton Mayo – Talcott Parsons – Andrus Saar – Indrek Tart – Mikk Titma – Ferdinand Tönnies – Ksenija Ursulenko – Ülo Vooglaid – Max Weber – Barry Wellman