To jest wikipedia ;)
Ogłoszenia konie najtańsze odżywki praca Expekt Kredyty odnawialne markizy rolety żaluzje | kartki swiateczne | Baterie prysznicowe | ubezpieczenie turystyczne | ogrodzenia kutno
Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /home/autoabc/domains/auto-abc.com.pl/public_html/wiki/orn2/101070edd3fdc0f5a6404e4cb2e8ad68-sys.php:202) in /home/autoabc/domains/auto-abc.com.pl/public_html/wiki/strona.php on line 203
Portaal:Matemaatika - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Wikipedia



Szukaj:


reklama3
Wybierz język: ar | id | bg | ca | ceb | cs | da | de | et | en | es | eo | fr | he | hr | it | ko | lt | hu | nl | ja | no | pl | pt | ru | ro | sk | sl | sr | fi | sv | te | tr | uk | zh

Portaal:Matemaatika

Allikas: Vikipeedia

reklama1
Muuda  

Portaalid

Ajalugu • Biograafiad • Filosoofia • Geograafia • Kaunid kunstid • Keel • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin
Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid


Muuda  

Matemaatikaportaal

Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathēma 'õpitu, teadus') on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulki – arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele.

Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend.

Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel.

Teemasid matemaatikast

Algebra – Abstraktne algebra – Algebra põhiteoreem – Algebraline funktsioon – Algebraline geomeetria – Algebraline topoloogia – Algebraline võrrand – Determinant – Tambovi konstant – Lineaaralgebra – Lineaarvõrrand – Lineaarvõrrandisüsteem – Maatriks – Transponeeritud maatriks – Arvuteooria – Ahelmurdude teooria – Elementaarne arvuteooria – Euleri teoreem – Fibonacci arvud – Fermat' väike teoreem – Hiina jäägiteoreem – Mersenne'i arvud – Geomeetria – ... – Hulgateooria – Aksiomaatiline hulgateooria – Cantori diagonaaltõestus – Habemeajaja paradoks – N-korteež – Osaline järjestus – Russelli paradoks – Täielik järjestus – Venni diagramm – Ühend – Hulk – Alamhulk – Hulkliige – Hägus hulk – Multihulk – Tihe hulk – Tühi hulk – Ülemhulk – Krüptograafia – Dešifreerimine – Digitaalallkiri – Enigma – Krüptograafia – Krüptoloogia – Šifreerimine – Matemaatiline analüüs – ... – Trigonomeetria – ... – Tõenäosusteooria – ...

Valitud artikkel

Hulk on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid. Hulga mõiste esialgseks ligikaudseks selgituseks võib öelda, et hulga all mõistetakse objektide (hulgateooria keeles elementide) kogumit (sõltumata objektide arvust).

Hulkade ühisosa Venni diagrammil

Näitena tuuakse tavaliselt füüsiliste esemete kogumid: linnuparv, klassitäis õpilasi jne. Matemaatikas on hulkade elemendid siiski matemaatilised objektid, näiteks arvud. Elementide loomusele siiski põhimõttelisi kitsendusi ei ole: nad võivad olla nii konkreetsed füüsilised esemed kui ka abstraktsed objektid. Hulgateooriat hulkade elementide loomus üldiselt ei huvita.

Kuigi sageli määratletakse hulki nende elementide mingi ühise tunnuse järgi, ei pruugi hulga elementidel olla midagi ühist peale selle, et nad on selle hulga elemendid.

Hulgad on igal juhul abstraktsed, mitte füüsilised objektid.

Et hulga elemendid võivad olla abstraktsed elemendid, siis võib üks hulk olla teise hulga element. Hulk võib ka samaaegselt olla teise hulga element ning omada elemente, mis on hulgad.
Loe edasi ... – Valitud artiklite arhiiv

Valitud pilt
Mandelbroti fraktal

See pilt kujutab osa Benoît Mandelbrot järgi nimetatud Mandelbroti fraktali visualiseeringust.

Mandelbroti fraktaal on hulk punktidest, mis moodustavad keeruka tasapinna; äärejoone, mis moodustab murru. Fraktali iga uus suurendusaste toob esile hulgaliselt uusi koopiaid varemnähtud kujutisest.

Matemaatikuid
Gottlob Frege

Niels Henrik Abel – Apollonios Pergest – Archimedes – Thomas Bayes – Daniel Bernoulli – János Bolyai – George Boole – Georg Cantor – Augustin Louis Cauchy – Nicolaus Cusanus – René Descartes – Gérard Desargues – Eratosthenes – Eukleides – Leonhard Euler – Pierre de Fermat – Scipione del Ferro – Leonardo Fibonacci – Gottlob Frege – Évariste Galois – Carl Friedrich Gauss – Kurt Gödel – Heron – David Hilbert – Hippokrates Chioselt – Christiaan Huygens – Hypatia – Johannes Kepler – Gottfried Wilhelm Leibniz – Benoît Mandelbrot – Solomon Marcus – Andrei Markov – Tõnu Möls – John Napier – John Forbes Nash – Isaac Newton – Emmy Noether – Blaise Pascal – Grigori Perelman – Henri Poincaré – Pythagoras – Srinivasa Ramanujan – Regiomontanus – Bernhard Riemann – Tarmo Soomere – Simon Stevin – Karl Zsigmondy – John-Tagore Tevet – Thales – Theaitetos – Alan Turing – François Viète – Norbert Wiener – Andrew Wiles

Vaata ka: Matemaatikute loend

Matemaatika mõisteid

aarsus – abakus – Abeli automaat – Abeli rühm – absoluutväärtus – abstsiss – aksioom – alamhulk – algoritm – algtegur – alus – apoteem – aritmeetiline operatsioon – arv – arvelaud – arvujada – astendamine – avaldis – Bayesi valem – binaarne algebraline tehe – binoom – biruutvõrrand – Boole'i algebra – Cantori diagonaaltõestus – determinant – diferentsiaal – diferentsiaalvõrrand – diofantiline võrrand – diskreetne matemaatika – dispersioon – distributiivsus – eksponentvõrrand – elementaarsündmuste süsteem – Eukleidese teoreem – evolvent – faktoriaal – Fibonacci jada – Fourier' teisendus – funktsiooni üldavaldis – graafik – graafiteooria – haar – Heroni valem – hulk – hüperbool – idempotentsus – imaginaarühik – integriteetkond – iteratsioonimeetod – jagatis – juhuslik sündmus – juurimine – kolmnurk – kommutatiivsus – kompleksarvud – kongruentsus – konstant – kontsentrilised objektid – koonus – koordinaatteljed – koosinusteoreem – korrutamisreegel – kuldlõige – Lagrange'i keskväärtusteoreem – liblikaefekt – liitmisreegel – lineaarvõrrand – lõplik jada – lõpmatus – maatriks – Markovi ahel – mediaan – Mersenne'i arvud – monoid – muutuja – määramata integraal – Newtoni binoomvalem – nullitegur – nurk – ordinaat – osaline järjestus – parabool – pii – pindala – polüeeder – polünoom – positsiooniline arvusüsteem – potentseerimine – primitiivne algtegur – promill – punkt – pöördkeha – Pythagorase teoreem – raadius – radiaan – ratsionaalarvud – ring – ringi kvadratuur – romb – romboid – Russelli paradoks – ruumala – ruut – ruutjuur – ruutmaatriks – ruutvõrrandisüsteem – rühmoid – sekund – sidus graaf – sinusoid – skalaar – standardhälve – statistika – stohhastiline planeerimine – suurim ühistegur – suanpan – suurringjoon – sõelateooria – Zsigmondy teoreem – tangens – tasand – tehe – teoreem – ternaarne tehe – Thalese teoreem – tippnurgad – trapetsoid – tuletis – tõenäosusteooria – täielik järjestus – unaarne tehe – universaalalgebra – variatsioonikordaja – vektor – Venni diagramm – võrrand – ühe muutuja polünoom – ühikelement – ühisosa – ümbrus

Vaata ka: Matemaatika mõisteid

Kategooriapuu
Kuidas Sina aidata saad?


Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist:
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Tsitaat

""Ilmne" on matemaatikas kõige ohtlikum sõna."
Eric Temple Bell (1882–1960)

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Portaal:Matemaatika"
Change language: All | الررب٩ة | Bahasa Indonesia | Бѩлгарски | Catala | Cebuano | Hesky | Dansk | Deutsch | Eesti | English | Espanol | Esperanto | Français | עברית | Hrvatski | Italiano | 핶국어 | Lietuviu | Magyar | Nederlands | 旡涬誾 | Norsk (bokmál) | Polski | Portugues | Русскиб | Românã | Sloveniina | Sloven±iina | Српски / Srpski | Suomi | Svenska | తెలుగు | Tarkçe | УкраїнсѦка | 中文

Wikipedia jest zarejestrowanym znakiem towarowym Wikimedia Foundation
Wszystkie materiały pochodzą z Wikipedii, obięte są licencją GNU Free Documentation License