Allikas: Vikipeedia

Muusikavorm ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus. Muusikavormi ülesehitust ei saa korraga tajuda, sest see kujuneb erinevate osade järgnevustest.

Muusikaline vorm areneb ajas ja kujutab endast protsessi ehk arengut. Muusikavormi arendusvõtted on kordus, varieeritud kordus, töötlus, tuletatud kontrast ja kõrvutatud kontrast.

Erilist tähelepanu pöörati muusikavormidele ja nende järgimisele 18. sajandi klassikalises muusikas, kuid teatud vorminõuete järgmist võib täheldada kõigi aegade muusikas.

[redigeeri] Muusikavormide liigid

[redigeeri] Ãœheosalised vormid

[redigeeri] Lihtvormid

Lihtvormid on vormid, kus muusikateos pannakse kokku väikestest selgepiirilistest üksustest. Neid üksusi tähistatakse kas kirjatähtede või eriliste nimetustega (sissejuhatus, ekspositsioon, refrään, repriis, coda jne)

• Stroofiline ehk värssvorm – kasutatakse tavaliselt lauludes, seisneb ühe meloodiakujundi või viisijupi kordamisel mitmeid kordi (AA...). Korduvaid meloodiakujundeid nimetatakse stroofideks või värssideks.

• AB-vorm – koosneb kahest perioodist, mis järgnevad üksteisele ja mida tavaliselt ka korratakse (AABB).

• Ahelvorm – AB-vormi edasiarendus, kus on lisatud veel perioode (ABCD). Ka neid tihti korratakse (AABBCCDD)

• ABA-vorm – koosneb kolmest perioodist, kusjuures kolmas sarnaneb täielikult esimesega.

• Rondovorm – koosneb nn refräänist, mis pidevalt kordub, ja üksteisest erinevatest osadest, mis on refräänide vahel (ABACADAEA).

• Lauluvorm – üks kõige tihedamini kasutatavatest vormidest levimuusikas (AA B AA B A...), kus viimast osa korratakse mitmeid kordi. Sellel vormil võivad olla teatud variatsioonid, nagu näiteks AA B AA B C A... või AA B AA B C D A... Seda vormi kasutatakse ka näiteks Å¡ansoonide, kantsoonide, ballaadide, hümnide, aariate jne komponeerimiseks.

[redigeeri] Arenduslikud vormid

Arenduslikes vormides on teos vormitud väikestest motiividest, mida on erinevatel viisidel kombineeritud ja töödeldud. Tavaliselt toetub kogu arendus sümmeetrilisele, kaaretaolisele struktuurile.

• Sonaadivorm e sonaat-allegro vorm – on rajatud ABA-vormi põhimõttel, kuid osi nimetatakse ekspositsioon, töötlus ja repriis.

[redigeeri] Variatsioonilised vormid

• Variatsioonivorm – aluseks on teema (mis ise võib olla mõnes lühivormis, nt AB-vormis), mida korratakse ja varieeritakse igal korral (AA¹A²A³A⁴A⁵A⁶)

[redigeeri] Mitmeosalised vormid

• Ballett – suurem muusikaline teos tantsuetenduse saateks
• Kantaat
• Koraal
• Instrumentaalkontsert
• Fantaasia
• Fuugavorm
• Missa
• Ooper
• Oratoorium
• Prelüüd
• Reekviem
• Rapsoodia
• Sonaaditsükkel
• Süit
• Sümfooniline poeem

[redigeeri] Homofoonilised vormid

• periood
• 2-osaline lihtvorm (AB-vorm)
• 2-osaline repriisiga vorm (ABA-vorm)
• 2-osaline liitvorm
• 3-osaline lihtvorm
• 3-osaline liitvorm
• variatsioonid (variatsioonivorm)
• rondovorm
• sonaadivorm

[redigeeri] Polüfoonilised vormid

• fuuga

[redigeeri] Näiteid enamtuntud või enamkasutatud muusikavormidest stiilide kaupa

[redigeeri] Barokk

• Väikevormid: Fuuga, Passakalja
• Suurvormid: Süit, Ooper, Oratoorium, Missa (Mess)

[redigeeri] Klassitsism

• Väikevormid: Sonaat
• Suurvormid: Sümfoonia, Ooper

[redigeeri] Romantism

• Väikevormid: Soololaul, Nokturn, Etüüd, Prelüüd, Muusikaline hetk
• Suurvormid: Ooper, Sümfooniline poeem, Sümfooniline avamäng, Reekviem

v â€¢ a â€¢ r Muusika
Ajalugu	Eelajalooline Â· Vanaaeg Â· Keskaeg Â· Renessanssmuusika Â· Barokk Â· Klassitsism Â· Romantism Â· Nüüdismuusika
Lääne muusika Â· Idamaa muusika Â· Maailmamuusika
Heliteos	Helilooja Â· Muusikavorm (ooper) Â· Muusikastiilid Â· Improvisatsioon Â· Noodikiri Â· Muusikateooria
Haridus	Muusikateadus Â· Muusikaajalugu Â· Etnomusikoloogia Â· Muusikateraapia
Produktsioon	Muusik Â· Laulu sõnad Â· Laul Â· Album (kogumik Â· kontsert Â· stuudio) Â· Plaadifirma Â· Produtsent
Loendid	Muusika mõisteid Â· Muusikainstrumentide loend  Â· Muusikastiilide loend Â· Muusikute loend
Kategooria Â· Portaal