Otsingu tulemused
Allikas: Vikipeedia
reklama1Päring "Matemaatika"
Lisainfot Vikipeediast otsimise kohta vaata leheküljelt Vikipeedia:Otsimine.
Showing below results 1 - 20 of 475
Näita (eelmised 20) (järgmised 20) (20 | 50 | 100 | 250 | 500).
- Matemaatika ... i osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende [[element (matemaatika)|elementide]] seostele ja omadustele. ... el ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Näiteks arv 5 pole seoses ühegi tegeliku hulg ...11 KB (1341 words) - 23. november 2008, kell 20:01
- Funktsioon (matemaatika) {{See artikkel|räägib funktsiooni mõistest matemaatikas. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Funktsioon]].}} ... inaarne seos]] ([[vastavus]]), mis seob ühe [[hulk|hulga]] iga [[element (matemaatika)|elemendi]] üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulk ...20 KB (2886 words) - 30. november 2008, kell 09:16
- Element (matemaatika) '''Elemendiks''' nimetatakse [[matemaatika]]s: #[[jada]] [[liige (matemaatika)|liikmeid]],1 KB (140 words) - 6. juuli 2008, kell 10:30
- Diskreetne matemaatika ... reetne matemaatika''' ehk '''lõplik matemaatika''' on õppeaine [[rakendusmatemaatika]] ja [[informaatika]] erialadel, mis koondab põhiliselt diskreetsete ja l ... Tinglikult nimetatakse '''diskreetseks matemaatikaks''' ka matemaatika uurimisvaldkondi, kus vaadeldakse struktuure [[lõplik hulk|lõplikel]] ja ...4 KB (462 words) - 1. oktoober 2008, kell 04:02
- Tõus (matemaatika) ... rdinaatide alguspunkt]]i [[intsidentsus|läbiva]] sirge mis tahes [[Punkt (matemaatika)|punkt]]i [[ordinaat|ordinaadi]] ja [[abstsiss]]i ([[konstant]]ne) [[jagat ... ... suva mingi punkti mingis [[ümbrus]]es on see [[joon]] mingi [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i [[graafik]] ning sellel joonel on selles punktis [[puutuja] ...934 B (130 words) - 19. november 2006, kell 05:02
- Klass (matemaatika) ... heselt määratleda [[omadus]]e kaudu, mis on kõikidele klassi [[element (matemaatika)|element]]idele ühine. [[Kategooria:Matemaatika]]2 KB (357 words) - 29. november 2008, kell 22:40
- Alus (matemaatika) Sõna "'''alus'''" on [[matemaatika]]s kasutusel mitmes tähenduses. [[Kategooria:Matemaatika]]966 B (122 words) - 23. aprill 2007, kell 09:59
- Matemaatika mõisteid ''Siin on loetletud [[matemaatika]] mõisteid. ... s]] – [[arvutuslaud]] - [[arvutusseade]] - [[assotsiatiivsus]] - [[aste (matemaatika)|aste]] - [[astendamine]] - [[avaldis]]7 KB (844 words) - 26. november 2008, kell 18:01
- Korpus (matemaatika) [[Kategooria:Matemaatika]]4 KB (534 words) - 25. juuni 2006, kell 08:53
- Astendamine ... '''astme aluseks'''. Astendamise [[Pöördtehe|pöördtehted]] on [[Juur (matemaatika)|juurimine]] ja [[Logaritm|logaritmimine]]. * [[Juur (matemaatika)]]3 KB (373 words) - 24. november 2008, kell 11:12
- Samasus (matemaatika) '''Samasuseks''' nimetatakse [[matemaatika]]s tõest arv[[võrdus]]t ja [[muutuja]]id sisaldavat võrdust, mis osutub ... [[Kategooria:Matemaatika]]718 B (72 words) - 23. november 2008, kell 08:42
- Võre (matemaatika) '''Võre''' on [[matemaatika]]s [[osaliselt järjestatud hulk]], milles igal ''[[lõplik hulk|lõpliku ... ... tehe|binaarse tehtega]] ^ ja v, nii et hulga ''L'' mis tahes [[element (matemaatika)|elementide]] ''a'', ''b'' ja ''c'' korral4 KB (571 words) - 11. september 2008, kell 03:33
- Tuletis (matemaatika) [[Funktsioon (matemaatika)|Funktsioon]]i '''tuletis''' on [[matemaatiline analüüs|matemaatilise an ... ... lise analüüsi tähenduses; mõiste ''tuletis'' tähenduste kohta teistes matemaatika harudes vaata alajaotust [[#Üldistusi|Üldistusi]].9 KB (1282 words) - 23. august 2008, kell 13:11
- Rühm (matemaatika) '''Rühmaks''' (füüsikud on kasutanud ka terminit "grupp") nimetatakse [[matemaatika]]s [[hulk]]a koos sellel defineeritud [[assotsiatiivsus|assotsiatiivse]] [ ... ... kas muuhulgas selleks, et üldistada [[arvutamine|arvutamist]] [[elementaarmatemaatika]]st tuntud [[arv]]udega, näiteks arvude [[liitmine|liitmist]] (ja [[lahut ...7 KB (1010 words) - 10. november 2008, kell 12:53
- Ruum (matemaatika) [[Kategooria:Matemaatika]]998 B (145 words) - 5. november 2007, kell 05:36
- Võimsus (matemaatika) '''Võimsus''' on [[hulgateooria]]s [[hulk|hulga]] [[element (matemaatika)|element]]ide arvu mõistet üldistav mõiste, mis on rakendatav ka [[lõp ... Kui hulk ''A'' on hulgaga ''B'' võrdvõimas, siis ka [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ''f'' [[pöördfunktsioon]] on bijektsioon, seega on ka hul ...6 KB (915 words) - 7. juuli 2008, kell 13:01
- Portaal:Matemaatika {{:Portaal:Matemaatika/Sissejuhatus}} ... font-weight:bold; padding:5px; border-bottom:1px solid #CD661D;">Teemasid matemaatikast</div>5 KB (610 words) - 17. august 2008, kell 22:13
- Portaal:Matemaatika/Sissejuhatus {{Portaalikast | pealkiri=Matemaatikaportaal |muuda-lehte=Portaal:Matemaatika/Sissejuhatus2 KB (206 words) - 13. oktoober 2008, kell 05:03
- Portaal:Matemaatika/Mõisted ... [[Thalese teoreem]] – [[tippnurgad]] – [[trapetsoid]] – [[tuletis (matemaatika)|tuletis]] – [[tõenäosusteooria]] – [[täielik järjestus]] – [[un ... Vaata ka: [[Matemaatika mõisteid]]3 KB (236 words) - 25. juuli 2008, kell 10:19
- Punkt (matemaatika) ... dilise ruumi]] [[element (matemaatika)|element]]i. Üldisemalt nimetatakse matemaatikas '''punktiks''' mõne üldisemalt mõistetud ruumi (mida tavaliselt saab v ...2 KB (183 words) - 18. august 2008, kell 07:05
Näita (eelmised 20) (järgmised 20) (20 | 50 | 100 | 250 | 500).