Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib psühholoogia mõistest; arvutimälu kohta vaata artiklit Mälu (arvuti); Rein Saluri novelikogu kohta vaata artiklit Mälu (Saluri)

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni.

Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul.

[redigeeri] Mälu neuroanatoomia ja -füsioloogia

Selgroogsete loomade mälu anatoomiliseks substraadiks peetakse tänapäeval ajukoort ja neurogliiat.

Inimmälu mahuks arvatakse olevat 10⁸⁴³² bitti^[1], mis võrdub umbes 7⁸⁴²⁸ ASCII teksti sisalduva A4 formaadis leheküljega.

[redigeeri] Mälu liigitusi

Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:

• Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu
• Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu
• Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu
• Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu
• Tahteline mälu, mittetahteline mälu
• Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu

[redigeeri] Mäluprotsessid

Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval:

1. Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel
2. Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine
3. Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Välislingid

• Horisont 3/2006 "Intellekt on võime ennustada"