Lev Gumiljov
Allikas: Vikipeedia
reklama1| See artikkel vajab toimetamist. |
 See artikkel on pooleli. |
|---|
Lev Gumiljov (1. oktoober 1912 – 15. juuni 1992) oli vene ajaloolane-etnoloog, filosoof, etnogeneesi teooria asutaja, üks maastikuarheoloogia asutajatest, luuletaja, pärsia keelest tõlkija ja orientalist.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Lev Gumiljov on tuntud vene poeedi Nikolai Gumiljovi poeg, tema ema oli kuulus Vene poetess Anna Ahmatova. Ta sündis Tsarskoje Selos Venemaal 1. oktoobril 1912. aastal. Lapsepõlves elas vanaema juures Slepnjovo mõisas Bežetski maakonnas Tveri kubermangus.
1917-1929 elas ta Bežetskis, kus lõpetas gümnaasiumi. Pärast seda tahtis ta astuda edasi ülikooli, kuid teda ei võetud vastu, kuna tema isa Nikolai Gumiljov oli aadlik, kes tapeti bolševike poolt 1921. aastal.
1930. aastast elas Lev Gumiljov Leningradis. 1930-1934 võttis ta töölisena osa mitmetest ekspeditsioonidest Sajaanidesse, Pamiiri ja Krimmi. Pamiiris õppis ta tadžiki ja kirgiisi keelt. 1934. astus 22-aastane Lev Gumiljov Leningradi Ülikooli Ida teaduskonda.
1935 heideti ta ülikoolist välja ja vahistati, kuid mõne aja pärast võeti tagasi Leningradi Ülikooli.
Lev Gumiljov suri 15. juunil 1992. aastal Peterburis.
[redigeeri] Etnogeneesi teooria
[redigeeri] Peamised teosed
- Legend ja reaalsus Tiibeti muinasajaloos
- Hunnu rahva ajalugu (1960)
- Hazaria avastus (1966)
- Vanad türkid (1967)
- Väljamõeldude riigi otsing (1970)
- Hunnu Hiinas (1974)
- Etnogenees ja Maa biosfäär (1979)
- Vana Russ ja Suur rohumaa (1989)
- Aastatuhat Kaspia mere ümber (1990)
- Ot Russii k Rossii (1992)
- Lõpp ja jälle algus (1992)
[redigeeri] Teosed eesti keeles
- "Mõtteid etnosest". Tõlkinud ja saatesõna: Henn Mikelsaar – Vikerkaar 1988, nr 1, lk 63–66; nr 2, lk 68–76; nr 3, lk 57–65