Kivistis
Allikas: Vikipeedia
reklama1
Ürglinnu (Archaeopteryx) kivistis.
Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta.
Eesti vanaaegkonna settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid (Nautiloidea) jne.
Kivistist võib vaadata ka kui kivimis esinevat geoloogilist struktuuri.
Vanimate leitud kivistuste vanus on umbes 3,5 miljardit aastat.
Kivististe uurimisega tegeleb teadus nimega paleontoloogia.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandust
- Tinn, O. & Meidla, T. 2006. Kuidas tekib kivistis. Eesti Loodus 5: 12–15
[redigeeri] Välislingid
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
