Allikas: Vikipeedia

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast.

[redigeeri] Mõiste päritolu

"Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama.

[redigeeri] Keskaja periodiseerimine:

NB! Ãœhiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks.

VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. )

• feodaalse korra kujunemine ja võidukäik

• valitseb naturaalmajandus

• perioodi lõpul algab linnade kujunemine

• feodaalne killustatus

KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp)

• valitseb feodaalne korraldus

• kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus

• areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad

• tsunftikäsitöö õitseaeg

• kaubanduse areng

• algab tsentraliseeritud riikide teke

HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus)

• keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega

• kapitalistliku majanduse tekkimine

[redigeeri] Dateeringud

Euroopa 998. aastal

Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse.

Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) – 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) – 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine).

[redigeeri] Eestis

Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele.

Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust.

1. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmist 1520-30ndatel aastatel, mis oluliselt kahandas katoliku kiriku reputatsiooni ning positsioone.

2. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad). Mõned uurijad on toonud selles sõjas välja ka täpsema fakti - 2. augustil 1560 toimunud Härgmäe (saksa keeles Ermes, läti keeles Ergeme) lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakse Liivimaa ordu eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks 1562. aasta algust, mil ordu ja Riia peapiiskopkond alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed Saksa-Rooma riigiga.

[redigeeri] Vaata ka

• Keskaja filosoofia

[redigeeri] Välislingid

• Uurimistöö "Keskaja euroopaliku kultuuri arheoloogia"