Allikas: Vikipeedia

Henrik Ibsen

Henrik Ibsen (20. märts 1828 Skien – 23. mai 1906 Kristiania) oli norra näitekirjanik, kes seisis ka Norra Rahvusteatri rajamise juures.

[redigeeri] Teoseid

• 1850 Catilina
• 1850 Kangelaskalm
• 1853 Jaaniöö
• 1855 Østroti proua Inger
• 1856 Solhaugi pidu
• 1857 Olaf Liljekrans
• 1858 Viikingid Helgelandis
• 1862 Armastuse komöödia
• 1864 Võitlus trooni pärast
• 1866 Brand
• 1867 Peer Gynt
• 1869 Noorte liit
• 1871 Luuletused
• 1873 Keiser ja Kalilealane
• 1877 Ãœhiskonna toed
• 1879 Nora ehk Nukumaja
• 1881 Kummitused
• 1882 Rahva vaenlane
• 1884 Metspart
• 1886 Rosmersholm
• 1888 Naine merelt
• 1890 Hedda Gabler
• 1892 Ehitusmeister Solness
• 1894 Väike Eyolf
• 1896 John Gabriel Borkman
• 1899 Kui me, surnud, ärkame

[redigeeri] Teosed eesti keeles

• "Näidendid" I. Tõlkinud Henrik Sepamaa. ER, Tallinn 1978, 548 lk (näidendid: "Ãœhiskonna toed", "Nukumaja", "Kummitused", "Rahva vaenlane", "Metspart", "Rosmersholm")
• "Näidendid" II. Tõlkinud Henrik Sepamaa. ER, Tallinn 1981, 492 lk (näidendid: "Naine merelt", "Hedda Gabler", "Ehitusmeister Solness", "Väike Eyolf", "John Gabriel Borkman", "Kui me surnud ärkame"; lk 476–489 Arvo Alase saatesõna "Henrik Ibsen"; lk 490–491 loetelu Ibseni näidenditest eesti kutselise teatri laval)

[redigeeri] Kirjandus

• Friedebert Tuglas, "Henrik Ibsen inimesena. Essee". Kirjastus Odamees, Tartu 1920, 39 lk; 2. trükk: "Kriitika" VI, Tartu 1936; 3. trükk: "Valik kriitilisi töid", Tallinn 1959
• Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjanduslugu", II köide, Tartu 1941, lk 351–365
• Georgi Plehhanov, "Kunst ja kirjandus", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 (artikkel "Henrik Ibsen" lk 385–430)
• "XIX–XX sajandi väliskirjanikke", I–II, TRÃœ rotaprindiväljaanne, 2. trükk, 1964, lk 30–51 (Villem Alttoa, "Henrik Ibseni ühiskonnadraamad")
• "Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel", Valgus, Tallinn 1974, lk 390–416
• Anatoli LunatÅ¡arski, "Väliskirjandusest". ER 1977, lk 284–296
• Oskar Kuningas, "H. Ibseni varasemast retseptsioonist Eestis (1892–1917)" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 217–222
• Lilian Vellerand, "Ibsen humoristi ja traagikuna: festivalimuljeid Oslost" – Teater. Muusika. Kino 1992, nr 12, lk 59–66
• Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 9–26 ("Ibsenlikke motiive eesti kirjanduses") ja lk 27–30 ("Peer Gynti tagasitulek")