Allikas: Vikipeedia

Essee (prantsuse keeles l'essai 'üritus, katse, proov') on enamasti lühem arutlev kirjutis, mis väljendab ja mõtestab selgitavalt autori arusaamasid või seisukohtasid, pruukides küllaltki mitmekesiseid ja vabu kirjanduslikke võtteid, ning võib käsitleda laia teemaderingi seoses ühiskonnaelu, inimelu, kõlbluse, religiooni, teaduse jm valdkondadega. Essee on erinevalt teaduslikust traktaadist kirjutatud esimeses isikus ja esitab autori arutlevat sisemonoloogi, mistõttu käsitletakse esseed sageli filosoofilise kirjutisena.

Esseede kirjutaja on esseist.

Enamasti on esseede teemaks aktuaalsed küsimused ja autori suhtumine nendesse. Essee on selle tõttu tihti suunatud mingile kindlale publikule ning eeldab sellelt teatud asjatundlikkust teema põhimõistete jms osas.

Esseesid võib eristada pikkuse järgi. Lühiessee pikkus võib alata 500 sõnast, pikemas essees on 2000–4000 sõna või veelgi rohkem. Eristatakse ka prantsuse stiilis esseesid, mis on oma eesmärkidelt ja stiililt tihti lähedasemad följetonile, ja inglise/ameerika stiilis akadeemilisi esseesid, mis on ranges arutlevas laadis, kriitilised ja argumenteerivad ning sageli pikemad.

Essee on tänapäeval ka laialdaselt praktiseeritud teadmiste kontrolli vorm, kuna see väljendab arutlevas laadis lühidalt autori arusaamist, nt kasutatakse esseesid laialdaselt ameti- või õppekohtadele konkureerimisel, õppeprogrammis teadmiste valdamise kontrolliks jne. Võrreldes varem sarnases rollis kasutusel olnud kirjandiga on essee arutlevam ja väljenduse vormilt vabam.

[redigeeri] Ajalugu

Maailmakuulsad esseistid on veel Gotthold Ephraim Lessing, Johann Gottfried von Herder.

Esseed iseloomustab teatud kergus, stiililine lihvitus, arusaadavus ja ka meelelahutuslikkus. Essee ei kirenda tsitaatidest ja märkustest. Mõnikord mandub essee ka stiliseeritud ja estetiseeritud lobisemiseks.

Esseistlik meetod on eksperimentaalne viis läheneda ainesele ning vaadelda seda eri vaatepunktidest. Kõige tähtsam ei ole siiski mitte arutlusaine, vaid mõtete areng lugeja silme all.

[redigeeri] Eesti

Eesti tuntumaid esseiste on Friedebert Tuglas. Tuntud esseistideks on veel Jaan Kaplinski, Ilmar Vene, Andres Langemets, Mihhail Lotman, Linnar Priimägi ja teised.

[redigeeri] Vaata ka

• Kiri
• Kirjand
• Följeton
• Traktaat
• Dissertatsioon

Artikkel vajab täiendamist.

[redigeeri] Kirjandus

• Aleksander Aspel, "Esseest" – Looming 1938, nr 7, lk 792–796
• Harald Paukson, "Vaatlusi eesti esseest" – Looming 1939, nr 5, lk 514–521, nr 6, lk 620–627 ja nr 8, lk 871–877
• Valmar Adams, "Essee esseest" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 1, lk 1–4
• Lehte Tavel, "Essee: vabadus ja piirid" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 10, lk 595–603 ja nr 11, lk 660–671