Entsüklopeedia

Allikas: Vikipeedia

reklama1

See artikkel räägib üldmõistest; Denis Diderot' toimetatud entsüklopeedia kohta vaata artiklit Entsüklopeedia (Diderot)

Vajab toimetamist.

Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (erialaentsüklopeedia).

Sõna tuleb kreeka väljendist "enkyklios paideia" (sõna-sõnalt 'ringis harjutamine', tõlkevastena on kasutatud sõna "haridusring"). Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineb aastast 1644, tihti viidatakse prantsuskeelsele "Encylopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers" (1751–1765).

Entsüklopeediad võivad olla üldised kirjutades paljudest erinevatest teemadest (näiteks "Encyclopædia Britannica") või spetsialiseerunud kirjutades ühest alast (näiteks meditsiini, filosoofia, õiguse jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, mis on kirjutatud paljudest teemadest, aga ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, jne; näiteks "Suur Nõukogude Entsüklopeedia").

[redigeeri] Entsüklopeediad ja Eesti

Eesti alal hakati tänu saksa aadli kultuurikontaktidele esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.

Oluline muutus toimus Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Ülikooli raamatukogu esimene direktor professor Johann Karl Simon Morgenstern hakkas süstemaatiliselt tellima erinevaid maailmas ilmunud entsüklopeedilisi teatmeteoseid.

Esimene väljaspool teadusasutusi ja aadli kodusid laialdasemalt kättesaadav entsüklopeedia oli venekeelne Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik (ilmus 1890-1907). See telliti paljudesse ametiasutustesse, samuti ka rikkamatesse peredesse.

Esimene eestikeelne entsüklopeedia oli Karl August Hermanni koostatud "Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon" (1900–1906)

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne lõpuleviidud üldentsüklopeedia. See ilmus aastatel 1932–1937 8 köites. Täiendusköitest jõuti 1940 avaldada 4 vihku.

Välis-Eestis avaldati "Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist" 2 vihku (1957 ja 1959).

"Eesti nõukogude entsüklopeedia" on aastatel 1968–1976 ilmunud 8-köiteline eestikeelne üldentsüklopeedia.

ENEKE on aastatel 1982–1986 ilmunud 4-köiteline noortele suunatud üldentsüklopeedia.

Eesti üks täiuslikumaid entsüklopeediaid on 1985. aastal ilmuma hakanud "Eesti Nõukogude Entsüklopeedia" (ENE) 2. väljaanne, mis alates 5 köitest (1990) ilmus "Eesti entsüklopeedia" (EE) nime all. Viimane, 15. köide ilmus 2007. aastal.

2002. aastal tehti algust Vikipeedia projekti raames eestikeelse Vikipeediaga. Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

2008. aastal hakkas kirjastus TEA välja andma 22-köitelist TEA entsüklopeediat.

[redigeeri] Veebientsüklopeediad

Pärast 2001. aastal alustatud Vikipeediat, mis on paljukeelne kõigile redigeerimiseks avatud universaalentsüklopeedia, on alustatud ka mitme teise veebientsüklopeediaga. Need erinevad Vikipeediast ühest küljest selle poolest, et redigeerimisõigus on piiratud — selleks tuleb tõendada oma asjatundlikkust antud valdkonnas, või koguni tuleb olla tunnustatud spetsialist antud küsimuses, artikleid retsenseeritakse ning autoriks olles tuleb esineda oma tegeliku nime all. Teisest küljest on need entsüklopeediad piiratuma temaatikaga. Peamised veebientsüklopeediad Vikipeedia kõrval on:

Citizendium – universaalentsüklopeedia, kuid asjatundjate poolt kirjutatud ja retsenseeritavate artiklitega;
Kathpedia – katoliiklik veebientsüklopeedia;
Filosoofia veebientsüklopeedia – filosoofia teemaline veebientsüklopeedia;
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia – eelmisest professionaalsem filosoofiale pühendatud veebientsüklopeedia;
Scholarpedia – ekspertide poolt kirjutatav, neuroteaduste ja astrofüüsika teemaline veebientsüklopeedia.

Lisaks neile on veel palju pisemaid veebientsüklopeediaid. Samuti on mitmed raamatuina trükitud entsüklopeediad teinud ome veebiversioonid — näiteks Encyclopedia Britannica, ja TEA entsüklopeedia.