Allikas: Vikipeedia

Australopithecus Fossiilide leiud: Pliotseen
Australopithecus africanus
Taksonoomia
Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomalised Sugukond: Inimlased Alamsugukond: Homininae Triibus: Hominini Alamtriibus: Hominina Perekond: Australopithecus R.A. Dart, 1925
Liigid
†A. afarensis ("Lucy") †A. africanus †A. anamensis †A. bahrelghazali †A. garhi Vanasti Australopithecus, nüüd Paranthropus †P. aethiopicus †P. robustus †P. boisei

Australopithecus („lõunainimahv“) ehk australopiteekus, täpsemalt graatsiline australopiteekus on alamtriibuse Hominina perekond. Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega.

Australopiteegid on fossiilsete hominiinide seas esimesed, keda Aafrikas kirjeldati 1925. aastal. Neist kõige esimene oli Australopithecus africanus („Aafrika lõunainimahv“), kes hammaste ja lõualuude poolest sarnaneb Miotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta on saadud Tansaaniast Laetoli vulkaanituhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensis'ele („Afari lõunainimahv“). Kuigi A. afarensis oli bipedaalne, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma.

Teadlased veel uurivad, kas Ardipithecus oli Australopithecus'e eellane ja kas Australopithecus anamensis oli Australopithecus africanus'e eellane.

[redigeeri] Morfoloogia

Australopiteekuse aju on umbes 35% nüüdisinimese omast. Graatsiline australopiteekus oli umbes 1,2 – 1,4 m pikk. Neil esines ka seksuaalne dimorfism (sugudevaheline väline erinevus). Eeldatava suure dimorfismi tõttu on inimese eellasi ette kujutatud polügaamsetena .

[redigeeri] Liigi muutused

Teadlased leidsid Lõuna-Aafrikast suuremate koljude ja tagahammastega fossiile. Algselt arvasid, et need tulenevad soolisest erinevusest: väiksemad olid emased, suuremad ja massiivsemad isased. Tegelikult avastati teine australopiteegi liik ja nimeks pandi Austalopithecus robustus (Paranthropus robustus). See oli jõuline ehk robustne australopiteekus. Saledaid ja jõulisi vorme eristatakse nüüd perekondadena Austalopithecus ja Paranthropus. Teadlased on arvamusel, et saledast vormist arenes jõuline vorm ja eellaseks on Australopithecus afarensis. A. afarensis'est on arenenud edasi ka sale vorm, mis peaks Australopithecus africanus'e kaudu jõudma Homo liigini.

[redigeeri] Toitumislaad

Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Nende luid on koobastest leitud mitte seetõttu, et nad elasid seal, vaid seepärast, et nende kehaosad kukkusid sinna, kui neid sõid tõelised lihasööjad – leopardid ja hüäänid. Australopithecus afarensis'el oli hammastel õhuke email. Teistel olid enamasti samasugused paksuemailiga hambad nagu inimahvidel. See näitas, et nad sõid koredat ja kõva toitu.

[redigeeri] Leiukohad Aafrikas

TD — Tšaad
TD-1 – Bahr el Ghazal – TD-2 – Djourab
ET — Etioopia
ET-1 – Hadar – ET-2 — Herto – ET-3 – Omo
KE – Keenia
KE-1 – Turkanameer
TZ – Tansaania
TZ-1 – Olduvai TZ-2 – Laetoli
ZA – Lõuna-Aafrika
ZA-1 – Sterkfontein – ZA-2 – Swartkrans –
ZA-3 – Kromdraai – ZA-4 – Taung