Allikas: Vikipeedia

See artikkel on Maa atmosfäärist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Atmosfäär (täpsustus).

Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.

Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').

Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel.

Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%).

Atmosfääri alumises osas on õhurõhk keskmiselt 1 atmosfäär. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiirelt. Pool atmosfääri massist on koondunud alumisse 5,5 kilomeetri paksusse õhukihti.

Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb.

[redigeeri] Vaata ka

• Pedosfäär
• Hüdrosfäär
• Litosfäär
• Biosfäär