Allikas: Vikipeedia

Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjestikuse esitamisega. Filmi tootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. Sellised kaadrid võivad olla loodud arvuti abil, pildistades joonistust või maali, või muutes järjest mingi objekti asendit ning pildistades igat selle etappi. Kui need kaadrid kokku monteerida ja filmina taasesitada, tekib illusioon pidevast liikumisest. Kuigi arvutite kasutuselevõtt on animeerimise protsessi oluliselt lihtsustanud, on selliste filmide tegemine töömahukas ning vaevaline üritus.

Animatsiooni "klassikaline" vorm, joonisfilm, mis oma tänapäevase tähenduse sai 20. sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis.

Animatsiooni peamine otstarve on vaatajale meelelahutuse pakkumine või autori eneseväljendus, praktilist kasutust leiab animatsioon enamasti instruktsioonides ja abivahendina õpetamisel ning õppimisel.

[redigeeri] Animatsiooni ajalugu Eestis

[redigeeri] Teerajaja Elbert Tuganov

 Pikemalt artiklis Elbert Tuganov

Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) on Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja.

1927. aastal saadeti noor Elbert Bakuust Berliini tädi juurde. Elbert lõpetas Berliinis nii algkooli kui ka Fichte gümnaasiumi(1939). 1937-1939 töötas Tuganov kolmes Berliini joonisfilmistuudios. Viimases stuudios Döring-Film-Werke spetsialiseerus ta värvijaks. 1939 tuli Elbert Tuganov Eestisse vabatahtlikult sõjaväkke sundaega teenima, et pärast seda minna Saksamaale ülikooli arhitektuuri õppima. 22. juunil 1941 kolis ta sõja tõttu Sõjakool Tjumeni linna ida pool Uraale.

1946. aasta jaanuaris asub Tuganov stuudios Tallinnfilm tööle operaatori assistendina ja saab ainutegijaks tiitrite-pealkirjade osakonnas. 1958 valmis "Nukufilmi" esimene film "Peetrikese unenägu" mille aluseks oli võetud Jens Sigsgaardi muinasjutt “Palle üksi maailmas”. Kolmas nukufilm “Metsamuinasjutt” (1960) tõi filmifestivalil Bukarestis 1960 esimese rahvusvahelise auhinna eesti filmikunstile. “Ott kosmoses” (1961) eriauhinna rahvusvahelisel astronautika- ja kosmosefilmide festivalil Deauville’is 1963. Viienda nukufilmiga “Mina ja Murri”

1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Siis debüteerib tema senine operaator Heino Pars filmiga “Väike motoroller“ (1963).

Järgnesid filmid “Just nii” (1963), “Park” (1966), “Jonn” (1966), “Hammasratas” (1968) ja “Jalakäijad” (1971, mis keskendusid natuke tõsisematele teemadele nagu nõukogude bürokraatia satiir. Edasi tulevad filmid “Hiirejaht” (1965), “Ahvipoeg Fips” (1968), “Aatomik” (1970), “Aatomik ja Jõmmid” (1970), mis säilitasid satiirilist meeleolu. Järgnevad paroodiafilmid “Eesel, heeringas ja nõialuud” (1969) ja “Verine John” (1974). Aimefilm “Zhanri sünd” (1967) on kokkuvõte animafilmi tekkimisest ja kujunemisest XIX-XX sajandi vahetusel.

Jätkates eksperimenteerimist, teeb Tuganov piksillatsioonfilmimise abil reportaazhi laulupeost nimega “Inspiratsioon”, (1975) ja filmi "Suveniir" (1977), mis on arvatavasti maailma esimene stereoskoopnukufilm (3D-film).

Tuganovi järel arenes animatsioon rahvuslikku kultuurirada pidi, siia uude kunstiliiki hakati kohe kutsuma Eesti heliloojaid, kunstnikke, kirjanikke. 1972. aastal rajas esimese nukufilmi kunstnik Rein Raamat regulaarse joonisfilmitootmise. Eesti animatsioon oli nüüdseks täisealine

• 1995. aastal andis Eesti Kultuurikapital Tuganovile Eesti nukufilmi rajamise eest elutööpreemia*
• 2005. aastal Elutööpreemia Pimedate Ööde Filmifestivalil*
• 2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi presidendilt*

Elbert Tuganov suri 87 aastasena.

[redigeeri] Animatsioonitehnikad

• Traditsiooniline joonisfilm (hand-drawn)
• Rotoscoping
• Arvutianimatsioon
• Kollaaž-animatioon
• Analog computer animation
• Motion capture
• Nukufilm

[redigeeri] Vaata ka

• Animafilm

See artikkel on pooleli.