Abstraktsionism
Allikas: Vikipeedia
reklama1| Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
(lad. abstractio tähendab eraldamine)modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas, pms. kodanlikel maadel. Abstraktsionistid ei jäljenda loodust isegi mitte deformeerivalt, vaid püüavad kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades. Abstraktsionism jaotub hulgaks alavooludeks, mil on oma vormisüsteem ja oma teoreetiline põhjendus. Abstratsionismi on püütud jaotada loodusvorme üldistavaks abstraktseks kunstiks ja jäljendamisest täiesti vabaks esemetuks kunstiks, kusjuures nende eristamisel ja mõistmisel olevat oluline üksnes teose tekkelugu. Abstraktsionism on arenenud mitmest 20. saj. alguse kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionismi näiteks peetakse saksa ekspressionismiga (Blauer Reiter) seonduva V.Kandinsky 1910 Münchenis maalitud akvarelli. Sellest sai alguse abstraktsionismi ekspressiivne arenguliin. Samal ajal tekkis Pariisis kubismist, futurismist ja orfismist lähtuv geomeetrilisi kujundeid eelistav konstruktiivne abstraktsionism. See levis ka mujale ning valitses 1920-40 aastail. Esimene rahvusvaheline abstraktsionistlike teoste näitus korraldati 1930 Pariisis. Kiiresti võitis abstraktsionism pinda pärast Teist maailmasõda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus geomeetriline abstraktsionism ekspressionismiga. 1960-70 aastail loobuti ekspressiivsest, rahutust ja vormi eiravast laadist(nn. maalilisejärgne e. postpainterly a.) rangete süsteemide kasuks (opkunst, hard-edge, kineetiline unst, minimalism). Nüüdisajal võib täheldada ekspressiivse suuna taastumist.
