Allikas: Vikipeedia

8. august on Gregoriuse kalendri 220. (liigaastal 221.) päev. Juliuse kalendri järgi 26. juuli (1901–2099).

[redigeeri] Sündmused

[redigeeri] Eestis

• 1220 – saarlased, kes vanema riimkroonika sõnul mängisid rootslastega nagu kass hiirega, saabusid suure väega Läänemaale ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva Rootsi garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas hertsogi ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde Tallinna. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud.
• 1561 – Erik XIV kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi, mis suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale.
• 1937 – Helsingi maailmameistrivõistlustel laskmises võitis Eesti meeskond 6 maailmameistritiitlit 8 võimalikust ning sai esmakordselt laskesportlaste hinnatuima autasu - Argentiina rändkarika.
• 1938 – Leni Riefenstahl viibis läbisõidul Tallinnas.
• 1940 – Loodi ENSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon Eesti üleviimiseks nõukogulikule plaanimajandusele.
• 1949 – seoses viljasaagi vähenemise ning varumisraskustega keelas ENSV valitsus kolhoosidel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni 1949. aasta saagist.
• 1995 – USA Lousianas algasid NATO sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased.
• 1995 – president Lennart Meri andis Norra suursaadikule Eestis Brit Loevsethile üle Maarjamaa Risti I klassi ordeni.

[redigeeri] Maailmas

• 1549 – Prantsusmaa kuningas kuulutas Inglismaale sõja.
• 1567 – Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog saabus koos 10 000 hispaania sõduriga Hollandisse.
• 1570 – Prantsusmaal lõppes kolmas kodusõda protestantide ja katoliiklaste vahel.
• 1588 – Briti laevastik sir Francis Drake'i ja lord Charles Howard'i juhtimisel hävitas Grevelingeni lahingus Hispaania Suure Armaada.
• 1609 – Veneetsia senat uuris Galileo Galilei ehitatud teleskoopi.
• 1647 – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle.
• 1786 – varajane mägironimise sündmus: Michel Piccard ja Jacques Balmat ronisid esmakordselt Mont Blanc'i tippu, mis on Alpide kõrgeim punkt.
• 1815 – Napoleon saadeti St. Helena saarele asumisele.
• 1876 – Thomas Edison patenteeris mimeograafi, faksi eelkäija.
• 1908 – Wilbur Wrighti esimene avalik lend.
• 1940 – natslik Saksamaa alustas Inglismaa lauspommitamist.
• 1941 – Saaremaalt lähtus Nõukogude Liidu Punalipulise Balti laevastiku kaugpommitajate esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36050 kg.
• 1945 – Nõukogude Liit ründas Jaapanit.
• 1953 – USA ja Lõuna-Korea kirjutasid alla kaitselepingule.
• 1960 – ÜRO nõudis Belgia vägede äratoomist Kongost.
• 1963 – toimus Inglismaal suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela.
• 1964 – Türgi lennukid pommitasid Küprost.
• 1965 – Singapuri linn astus Malaisia Föderatsioonist välja ja sai iseseisvaks.
• 1974 – USA president Richard Nixon teatas oma tagasiastumisest, esmakordselt USA presidentide seas.
• 1984 – Lääne-Beirutis plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84.
• 1988 – Iraani president Ali Khameini teatas, et kaheksa aastat kestnud sõda Iraagiga on lõppenud.
• 1991 – Liibanoni terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi John McCarthy, keda nad oli viis aastat kinni hoidnud.
• 1992 – USA korvpallimeeskond tõi olümpiale esmakordselt profikoondise, mis finaalis alistas Horvaatia korvpallimeeskonna.
• 1992 – president Denis Sassou-Nguesso kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast 1963. aastat.
• 1993 – Somaalias hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa.
• 1994 – Iisrael ja Jordaania avasid esimese omavahelise ühendustee.
• 1995 – Venemaa vastuluureagendid pidasid Venemaa tundlkuima tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstuktori.

[redigeeri] Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 8. augustil

• 1220 – Karl Kurt, Rootsi jarl
• 1646 – Godfrey Kneller, inglise kunstnik
• 1694 – Francis Hutcheson, iiri filosoof
• 1732 – Johann Christoph Adelung, saksa keeleteadlane
• 1763 – Charles Bulfinch, USA arhitekt
• 1857 – Cécile Chaminade, prantsuse helilooja ja pianist
• 1866 – Matthew Henson, ameerika maadeavastaja
• 1879 – Emiliano Zapata, Mehhiko revolutsionäär
• 1896 – Marjorie Kinnan Rawlings, ameerika (aja)kirjanik
• 1901 – Ernest Orlando Lawrence, ameerika füüsik
• 1902 – Paul Dirac, füüsik
• 1907 – Benny Carter, USA džässmuusik
• 1925 – Alija Izetbegović, Bosnia ja Hertsegoviina poliitik
• 1929 – Larissa Bogoraz, vene õiguskaitsja
• 1931 – Roger Penrose, füüsik
• 1937 – Dustin Hoffman, USA filminäitleja
• 1938 – Connie Stevens, USA näitlejanna
• 1942 – Vardo Rumessen, eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik
• 1944 – Peter Weir, austraalia filmirežissöör
• 1946 – Gunnar Paal, eesti ajakirjanik ja riigikogu pressiesindaja
• 1952 – Jostein Gaarder, norra kirjanik
• 1954 – Nigel Mansell, autovõidusõitja
• 1957 – Dennis Drew, USA muusik
• 1963 – Peep Pedmanson, eesti animafilmilavastaja ja karikaturist
• 1972 – Axel Merckx, belgia jalgrattasportlane
• 1972 – Liina Vahtrik, eesti näitleja
• 1981 – Roger Federer, šveitsi tennisist

[redigeeri] Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 8. augustil

• 1827 – George Canning, inglismaa poliitik
• 1897 – Jacob Burckhardt, šveitsi ajaloolane
• 1921 – Juhani Aho, soome kirjanik
• 1930 – Launceston Elliot, Suurbritannia sportlane
• 1947 – Anton Denikin, vene sõjaväelane
• 1995 – Dmitri Šepilov, vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane

[redigeeri] Pühad

• ...

[redigeeri] Ilmarekordid

• ...

Vaata ka: 7. august ~ 9. august ~ Aasta päevad