Allikas: Vikipeedia

1991. aasta

[redigeeri] Sündmused maailmas

[redigeeri] Jaanuar

• 13. jaanuar – Leedus Vilniuse teletorni juures ründasid ööl vastu 13. jaanuari dessantväelased ja eriüksus Alfa relvastamata rahvamassi. Surma sai 14 inimest, vigastada ligi 1000.
• 14. jaanuar – Riias Vecmilrgavise silla juures tulistas Riia OMON silla kaitsjaid. Õhtul korrati rünnakut.

[redigeeri] Veebruar

• 19. veebruar – Boriss Jeltsin kutsus Mihhail GorbatÅ¡ovi üles tagasi astuma, väites, et viimane ohverdab võimu säilitamise nimel reformid.

[redigeeri] Märts

• 3. märts – Lätis toimus iseseisvusreferendum.

[redigeeri] Aprill

• ...

[redigeeri] Mai

• ...

[redigeeri] Juuni

• 20. juuni – Saksamaa seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise Berliini.
• 23. juuni - Väike-Maarjas taasavati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

[redigeeri] Juuli

• 10. juuli – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.

[redigeeri] August

• 16. august – Mihhail GorbatÅ¡ov kutsus Baltimaade liidreid 20. augustiks Novo-Ogorjovosse liidulepingut sõlmima.

[redigeeri] September

• ...

[redigeeri] Oktoober

• 29. oktoober – USA kosmosesond Galileo tegi esimese lähifoto asteroidist (951 Gaspra).

[redigeeri] November

• ...

[redigeeri] Detsember

• 1. detsember – ukrainlased hääletasid referendumil Nõukogude Liidust lahkulöömise poolt.
• 23. detsember – Mihhail GorbatÅ¡ov andis Boriss Jeltsinile üle Nõukogude Liidu tuumakoodid.
• 26. detsember – Nõukogude Liidu Ãœlemnõukogu otsustab formaalselt Nõukogude Liidu ja iseenda laiali saata.
• 31. detsember – Nõukogude Liit kaob ametlikult maailmakaardilt.

[redigeeri] Sündmused Eestis

• 3. märts – Eestis toimus iseseisvusreferendum.
• 2. aprill – Eestis läksid ulatusliku hinnatõusuga kallimaks rongi-, bussi- ja lennukipiletid, rõivad, jalatsid ja sõiduautod.
• 17. aprill – Tallinnas rajati Jaan Tõnissoni Insituut.
• 19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse; Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ãœlemnõukogu avaldusega riigipöörde kohta Nõukogude Liidus otsustati erakorralised volitused anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule.
• 20. august – Eesti Vabariigi Ãœlemnõukogu võttis vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest".
• 8. september – Tallinna lauluväljakul toimus suurüritus "Vabaduse laul".
• 10. september – Eesti sai Euroopa koostöö- ja julgeolekunõupidamise liikmeks.
• 13. september – alustas tööd Põhiseaduse Assamblee. Selle juhatajaks valiti Tõnu Anton.
• 17. september – Eesti sai ÃœRO liikmeks.
• 1. oktoober – tulid kasutusele Eesti postmargid.
• 4. oktoober – valitsus otsustas kutsuda Eesti kaitsejõududesse aastatel 1965–1973 sündinud noored.
• 17. oktoober – Eesti Vabariigi Ãœlemnõukogu võttis vastu maareformiseaduse.
• 19. oktoober – asutati Eesti Kodanike Keskerakond.
• 6. november – Eesti Vabariigi Ãœlemnõukogu tegi põhimõttelise otsuse taastada 1938. aasta kodakondsusseadus.
• 1. detsember - Loodi Eesti lennufirma Estonian Air.
• 11. detsember – Abja-Paluoja sai omavalitsusliku alevi staatuse.
• Asutati Aardla järve kaitseala.
• Likvideeriti Aaspere mõisas asunud lastekodu.

[redigeeri] Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1991

[redigeeri] Surnud

• 17. jaanuar – Olav V, Norra kuningas
• 17. jaanuar – Giacomo Manzù, itaalia kunstnik
• 23. jaanuar – Northrop Frye, Kanada kirjandusteadlane
• 14. veebruar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
• 2. märts – Serge Gainsbourg, prantsuse laulja
• 2. märts – William Heinesen, kirjanik
• 1. aprill – Martha Graham, USA tantsija ja koreograaf
• 3. aprill – Graham Greene, inglise kirjanik
• 4. aprill – Max Frisch, Å¡veitsi kirjanik
• 20. aprill – Jumdžagijn Tsedenbal, Mongoolia poliitik
• 3. mai – Jerzy KosiÅ„ski, kirjanik
• 21. mai – Rajiv Gandhi, India poliitik
• 1. juuni – Wolfgang Stegmüller, filosoof
• 10. juuni – Vercors, prantsuse kirjanik
• 26. juuni – Elmar Tambek, eesti poliitik
• 29. juuni – Henri Lefebvre, prantsuse sotsioloog ja filosoof
• 24. juuli – Isaac Bashevis Singer, kirjanik
• 25. juuli – Lazar KaganovitÅ¡, Nõukogude Liidu poliitik
• 12. august – Ivan Kožedub, sõjaväelendur
• 22. august – Boriss Pugo, Nõukogude Liidu poliitik
• 30. august – Jean Tinguely, Å¡veitsi kunstnik
• 28. september – Miles Davis, USA muusik
• 12. oktoober – Arkadi Strugatski, vene kirjanik
• 24. oktoober – Sergei Ahromejev, Nõukogude sõjaväelane
• 24. oktoober – Gene Roddenberry, USA stsenarist ja produtsent
• 7. november – Tom of Finland, soome kunstnik
• 9. november – Yves Montand, näitleja
• 18. november – Gustáv Husák, TÅ¡ehhoslovakkia president
• 20. november – Johan Ungerson, eesti poliitik
• 23. november – Klaus Kinski, näitleja
• 24. november – Freddie Mercury, laulja
• 27. november – Arnold Felix Karu, eesti bibliofiil

[redigeeri] Nobeli auhinnad

• füüsika – Pierre-Gilles de Gennes
• keemia – Richard Ernst
• meditsiin – Erwin Neher, Bert Sakmann
• kirjandus – Nadine Gordimer
• rahu – Aung San Suu Kyi
• majandus – Ronald Coase